Korduma kippuvad küsimused

Elanikele

• Kuhu pakendid viia?
  Kodus sorteeritud pakendid saab tasuta ära anda avalikes pakendikonteinerites.
  
  TVO pakendikonteinerite asukohad on leitavad SIIT. Valige neist lähim või sobivaim. Muude jäätmeliikide osas otsige äraandmise võimalust oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt.
• Kui puhas peab pakend olema?
  Pakendeid ei ole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab veega loputamisest. Oluline on, et pakend oleks tootest vaba ja see ei määriks teisi pakendeid.
  
  Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada, siis pane see olmejäätmete sekka, sest nii määrdunud pakendit ei saa enam materjalina ringlusesse suunata.
  
• Kuidas pakendeid sorteerida?
  Sorteeri pakendid (plast- ja metallpakendid, joogikartong, papp- ja paberpakendid ja klaaspakendid) olmejäätmetest eraldi ja pane vastavasse konteinerisse.
  
  Korrektse jäätmete sorteerimise juhendi leiad Kliimaministeeriumi kodulehelt. 
• Miks katkist plastmassämbrit ei tohi panna pakendikonteinerisse?

  Katkine plastmassämber ei ole pakend, vaid kasutatud toode ja seetõttu tuleb see viia jäätmejaama, mitte panna pakendikonteinerisse.
  

  
  

  Kollane silt avalikul pakendikonteineril ütleb, et sinna võib panna plast- ja metallpakendid ning joogikartongi ning see tähendab ikka ja ainult plastist ja metallist pakendeid ning joogikartongi, mitte aga eelmainitud materjalidest valmistatud tooteid, nagu kausid, ämbrid, kastekannud, kopsikud või rehad. 

  
  

  Sorteeri pakendid materjaliliigi järgi

  
  

  Lisaks - Eestis kogutakse avalike konteineritega pakendeid materjaliliigi järgi (sõltuvalt kohalikust omavalitsusest ka tekstiilijäätmeid), mitte aga olmejäätmeid materjaliliigi järgi. See on üks põhjustest, miks plastmassist katkine kastekann ja nukk või kasutatud metallist praepann ei sobi plast- ja metallpakendite pakendikonteinerisse. 

  
  

  Plastmassist kastekann või mängunukk on üldjuhul valmistatud hoopis teistsugusest plastist, kui pakendid, seega ei saa neid koos ümber töödelda. Ka plastpakendid jaotatakse sorteerimisliinil erinevate plastiliikide järgi, et neid oleks võimalik materjalina ümber töödelda ja ringlusesse võtta.
  
  

  Veel tuleb meeles pidada, et kui pakendite puhul tasub nende ringlusesse suunamise eest tootja, siis kasutatud toodete puhul lasub nende käitlemisse suunamise vastutus tarbijal.

  
  
• Milline sorteerimisjuhend on õige?
  Kõige asjakohasem on Kliimaministeeriumi koostatud riiklik jäätmete sorteerimise juhend. 
  
  Varem on jäätmekäitlejatel, taaskasutusorganisatsioonidel ja kohalikel omavalitsusel olnud kasutusel sorteerimise juhendid, mis võisid üksteisest kuigivõrd erineda. 
  Selleks, et prügi sorteerimine oleks kõigi jaoks lihtsam ja selgem, valmis 2026. aasta alguses riiklik liigiti kogumise juhend. Sellest peavad edaspidi lähtuma ka jäätmevedajad ja taaskasutusorganisatsioonid. Sorteerimise juhend on kättesaadav nii eesti, vene kui inglise keeles. 
  
  Sealt saab sorteerimise juhendi ka alla laadida. 
• Mis on pakend?
  Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles.
  
  Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
  
  MILLISED ON ERINEVAD PAKENDI LIIGID?
  
• Mis saab minu kogutud pakenditest edasi?

  Esmalt suunatakse kõik Tootjavastutusorganisatsioon OÜ kaudu kokku kogutud pakendid Ragn-Sellsi sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse. Seejärel lähevad need liigiti ümbertöötlemisse.
  
  KLAAS – eraldatakse värvi järgi ja valdavalt suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Vähemkvaliteetsem klaasmaterjal suunatakse Soome klaasvilla vabrikusse.
  
  JOOGIKARTONG – need lähevad Soome ja Poola, sest Eestis ei ole hetkel ühtegi tehast, mis joogikartongi ümber töötleks. Kõige väärtuslikum osa sellest pakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit.
  
  JOGURTITOPSID – suunatakse granuleerimisse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid.
  
  KODUKEEMIA PAKENDID - lähevad valdavalt ekspordiks, see on hea materjal, mida saab laialdaselt kasutada uute plasttoodete valmistamisel.
  
  LIHATOODETE PAKENDID - nendest valmistatakse plastkaste (transpordikastid, hoiustamise kastid jms.).
  
  KARTONG – eksporditakse Leetu ja sellest tehakse lainepappi.
  
  METALL – sorteeritakse välja magnetite abil ja suunatakse Soome ümbertöötlemisele.
  
  ERINEVAD KRÕBISEVAD PAKENDID (krõpsu-, jäätise-, kommipaberid) - et need on tihti komposiitmaterjalid, mida ringlusesse suunata ei saa, siis läheb see põletamisele ehk suunatakse energiasse.
  
  Täna ei ole veel kõikide pakendite jaoks ümbertöötlemise lahendusi, kuid töö selle nime käib iga päev.
  

Ettevõtjale

• Keda PPWR-ist tulenevad nõuded puudutavad?

  Euroopa Liidu Pakendite ja pakendijäätmete määrusest (PPWR) tulenevad nõuded kehtivad kõigile ettevõtetele, kes lasevad pakendeid või pakendatud tooteid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu turule.
  

  
  

  Täpsemalt puudutab PPWR ettevõtteid, kes:

  • toodavad pakendeid
  • toodavad pakendatud tooteid
  • impordivad pakendeid
  •  impordivad pakendatud kaupu
  • kasutavad tühje pakendeid
  • müüvad pakendatud tooteid
  • omavad oma kaubamärgiga (private label) tooteid
  • müüvad e-kaubanduse kaudu teistesse EL riikidesse.

  
  

  LOE rohkem PPWRiga seotud nõuetest ja TVO pakutavatest teenustest. 

  
  
• Kuhu ja millal pakendiaruannet TVO-le esitada?
  Pakendiaruanne esitatakse TVOle kokkulepitud sagedusega kas iga kuu või kord kvartalis hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
  
  Pakendiaruande esitamine toimub TVO kliendiportaali kaudu kokkulepitud sagedusega aruandeportaalis aruanne.tvo.ee.
  
  Peale kliendilepingu sõlmimist luuakse kokkulepitud ettevõtjat esindavale töötajale e-mailiga seotud kasutajakonto. Esimesel sisenemisel tuleb "Logi sisse" nupust avanevas aknas sisestada e-posti aadress paremal asuvale "Registreeri kasutajaks" all olevale väljale ning vajutada nupule "Saada parool". Seejärel saadetakse sisestatud e-posti aadressile esmane parool, mille saab hiljem portaali sisenedes seadete alt ära muuta.
  
  Pakendiaruande esitamine:
  Pakendiaruanne esitatakse TVOle kokkulepitud sagedusega kas iga kuu või kord kvartalis.
  
  Hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ootab TVO ettevõtja pakendiaruannet (aruandlusperiood lepitakse kokku lepinguga kas kuu või kvartal).
  
  Muudatusi saab pakendiaruandes teha jooksva aasta jooksul ja kuni järgneva kalendriaasta I kvartali lõpuni (ehk kuni 31. märts).
  
  Enne 31. märtsi esitab TVO kõikide klientide koondaruanded Pakendiregistrisse (PAKIS).
  
  Pakendiettevõtjatel tuleb oma kalendriaasta viimase perioodi aruanne TVOle saata hiljemalt 28. märtsiks.
  
  Kui pakendiettevõtja ei ole koostöölepingut sõlminud ühegi taaskasutusorganisatsiooniga, tuleb tal oma pakendiaruanne ise PAKISesse esitada samuti enne 31. märtsi.
  
  Kliendiportaali lisavõimalused
• Mida peaks teadma ühekordse plasti direktiivist?
  Nn ühekordse plasti direktiivi eesmärgiks on vähendada teatud ühekordsete plasttoodete tarbimist ja nendega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning edendada ringmajandusele üleminekut.
  
  1. maist 2023 jõustusid esimesed direktiivist tulenevad jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatused. Muudatused puudutavad teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
  
  Keskkonnaministeerium on kokku kogunud peamise info, mida ühekordse plasti direktiiviga seoses küsitakse. Siin on ülevaade jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse peamistest muudatustest, mis on
  seotud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse.
  
• Mida peaksid teadma, kui soovid Pakendiseaduse kohustusi täita ise?
  Müügipakendi puhul võib pakendiettevõtja korraldada selle iseseisvalt, muude pakendite osas peab ettevõttel olema leping taaskasutusorganisatsiooniga.
  
  Koostööleping taaskasutusorganisatsiooniga annab pakendiettevõtjale vabastuse korraldada oma pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist. 
  
  Kui pakendiettevõtja ei suuda piisavas koguses pakendijäätmeid taaskasutada, tuleb maksta aktsiisi. Selleks tuleb esitada aktsiisi deklaratsioon kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
  
  Aktsiisi arvestuse periood on kvartal ehk pakendite tagasi kogumine ja taaskasutamine peab olema teostatud ja tõendatud kvartaalselt.
  
  Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile, peab:
  
  1. korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas,
  2. informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta
  3. pidama oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi.
  
  Pakendiettevõtja peab esitama järelevalve õigusega isiku nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid:
  -  turule lastava kauba pakendist tekkivate jäätmete mass pakendimaterjali liikide kaupa;
   - müügikohtade loetelu;
   - andmed pakendijäätmete kogumise korraldamise kohta igas müügikohas ja kogumiskohtade asukohad;
   - pakendijäätmeid taaskasutava ettevõtjaga sõlmitud kirjalikud lepingud.
  
  Pakendiaruanne esitatakse Pakendiregistrisse korra aastas hiljemalt 31. märts
  
  SÕLMI LEPING TVO-GA
  
  
• Miks ma pean teadma pakendite kaalu? 

  Pakendiaruandesse tuleb esitada tootja poolt turule lastud pakendite kogus massina ehk kilogrammides/tonnides. Seetõttu peab tootja teadma oma turule lastavate pakendite kaalu.  

  
  

  Enamasti saab pakendi kaalu kätte pakenditootja tehnilisest infost või arveldusdokumentidest. Kui seda infot mingil põhjusel kätte ei saa, siis oleme kokku pannud ülevaate enamlevinud pakendite näidiskaaludest, millest võib abi olla.  

  
  

  Pakendite kaalud võivad olla väga erinevad - mõnest grammist mõne kilogrammini. Sõltuvalt tootest võivad kehtida pakenditele erinevad nõuded, näiteks toiduainete või ohtlike kemikaalide pakendamisel.  Samuti kasutavad tootjad erinevast materjalist ja mitmesuguses suuruses pakendeid.  

  
  

  Ülevaade enamlevinud pakenditest ja nende kaaludest. 

  
  

  Materjal	Näited
  Plast	pudel, kile, tops, plastkarp
  Paber ja kartong	karp, ümbrispaber, paberietikett
  Klaas	klaaspudel, purk
  Metall	konservipurk, alumiiniumkaas
  Puit	puidust kast, alus
  Muu	komposiitmaterjalid jm

  
  VAATA detailsemat ülevaadet tüüpilisemate pakendite kaaludest.
  
• Millised on erinevad pakendi liigid?
  Pakendeid liigitatakse nende kasutuse eesmärgi, kasutuskordade, materjali liigi ja pandiga koormatuse järgi.
  Kasutuse järgi pakendite liigitamine:
  
  Müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa.
  
  Rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata.
  
  Veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.
  
  Kasutuskordade järgi:
  

  • ühekorrapakend
  • korduskasutuspakend

  
  Materjali liigi järgi:
  

  • klaas, plast-, mustmetall-, värviline metall-, paber- ja kartong-, puit-, muust materjalist pakend
  • Monomaterjalist- ja komposiitmaterjalist pakend. Loe nende kohta lisaks. 

  
  Pandiga koormatuse järgi:
  

  • pandipakend
  • pandita pakend

  
  Eri liigid
  

  • plastist kandekotid
  • ühekordselt kasutatav plasttoode

  
  
• Millised on kohustused müügikohale?
  Müügikoht ehk pakendatud kauba müüja on pakendiettevõtja, kellele rakenduvad erinevad pakenditega seotud kohustused.
  
  Kohustused jagunevad:
  

  • pakendijäätmete tagasivõtu kohustused
  • Kilekottidega seotud kohustused
  • Teavitamise kohustus
    
    

  Pakendi tagasivõtmine
  
  Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
  
  Kilekottidega seotud kohustused:
  
  ei või anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist;
  
  tuleb vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist
  
  tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks
  
  Pakendiettevõtja on kohustatud müügikohas pidama arvestust tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta ning esitama andmed pakendiregistrisse. Hiljemalt 1. märtsiks ja ühikuks tükid.
  
  Tarbija teavitamisega seotud kohustused:
  
  Tuleb anda lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib müügipakendisse pakendamata valmistoidu ja joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutatavasse toidupakendisse või joogitopsi.
  
  Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades.
  
  Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega ning annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta.
  
  Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale.
  
  Oleme loonud kujunduse, mille saab välja printida ja müügikohas nähtavale kohale paigutada:
  
  POE SILDI KUJUNDUS
  
  
• Mis on korduskasutuspakend?

  Pakendiseaduse järgi on korduskasutuspakend olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati.

  
  

  Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. (Jäätmeseadus § 14 1)

  Juhul kui ettevõte võtab oma Eesti turule lastud kauba pakendid klientidelt tagasi ja kasutab neid uuesti uute toodete pakendamisel, on tegemist korduskasutusega ja kasutusel korduskasutuspakend.
  
  

  Näide 1: ettevõte pakendab oma tooted kaubaalustele, millega saadab need oma klientidele. Ettevõtte võtab oma alused kohe kliendi juurest tagasi või tagastatakse need hiljem klientide poolt. Samadele alustele pakendatakse ettevõttes uued tooted ja sama tegevus kordub kuni alused lähevad kaduma või katki.

  Näide 2: toitlustust pakkuv ettevõte pakendab toidu kullerile või kliendile kaasa pakendis, mille klient saab tagastada. Ettevõte kasutab tagastatud pakendit uuesti toidu kaasa pakendamiseks. Tegemist on korduskasutusega ja korduskasutuspakenditega.
  
  

  Juhul kui ettevõttes on kasutuses korduskasutuspakend, siis tuleb arvestust pidada ja infot regulaarselt (minimaalselt 1 x aastas) taaskasutusorganisatsioonile või otse Pakendiregistrisse esitada.
  
  

• Mis on pakend?
  Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles.
  
  Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
  
  MILLISED ON ERINEVAD PAKENDI LIIGID?
  
• Mis on pakendiaktsiis?
  Juhul, kui Eesti turule lastud pakendid on jäänud kokku kogumata ja taaskasutamata, ning pakendiettevõttel puudub kohustuste üleandmiseks leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, tuleb tal tasuda pakendiaktsiisi.
  
  Täpne ülevaade teemast on toodud Maksu -ja Tolliameti kodulehel.
  
  Pakendiaktsiisi maksmiseks tuleb esitada deklaratsioon e-maksuameti keskkonnas.

  Maksustamise periood on kvartal, seetõttu tuleb kogused esitada kvartalite kaupa.
  
  

  OLULINE!
  Deklaratsioonile märgitakse mitte kogu turule lastud pakend, vaid pakendiseaduse § 36 toodud ringlussevõtu kohustuse täitmisest puudujääv pakendi mass.
  

  
  

  Alates 01.01.2025 peab RINGLUSSE võtma eri pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
  
  

  70% klaasi kogumassist;
  75% paberi ja kartongi kogumassist;
  70% mustmetalli kogumassist;
  50% alumiiniumi kogumassist;
  50% plasti kogumassist;
  25% puidu kogumassist;
  
  

  Täiendavaid lüsimusi saavad ettevõtted esitada e-posti aadressile emta@emta.ee.

  
  

  OLULINE!
  Vaatamata pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitamisele ja aktsiisi maksmisele tuleb turule lastud pakendijäätmete kogused esitada ka Pakendiregistrisse. Seda tuleb teha hiljemalt 31. märtsik eelneva kalendriaasta kohta.
  
  

  Kõige lihtsam ja soodsam viis Pakendiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on siiski sõlmida koostööleping TVO-ga. Meie teenustasud on pea 10x soodsamad ja võib kindel olla, et erinevad Pakendi- ja Pakendiaktsiisi Seadusest tulenevad kohustused on täidetud!

  
  
• Mis on pakendiaruande audiitorkontroll?
  Pakendiseaduse kohaselt peab pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui 20 tonni aastas, tellima oma pakendiaruandele audiitorkontrolli.
  
  Oluline on pakendikoguste sisse arvestada ka neid pakendeid, mis on koormatud pandiga ja mille kohta esitatakse aruanne Eesti Pandipakend OÜ-le.
  

  Selleks:

  • Leia sobiv vandeaudiitor. Infot kõigi vandeaudiitorite kohta leiab audiitorkogu lehelt.
  • Lae alla TVOle esitatud pakendikoguste koondaruanne logides sisse portaali aruanne.tvo.ee.
  • Oluline on eristada ringlusest väljaläinud korduskasutuspakendi kogused ühekorrapakendist. Isegi kui pakendiaruandes olete need kogused kokku deklareerinud, siis audiiteerimisele suunatavas pakendiaruandes peab neid eristama.
  • Kui auditi käigus selgub, et pakendiaruandesse on vaja teha parandusi, siis tuleks TVOd sellest koheselt teavitada. Oluline on, et auditi otsus oleks juba korrektsel aruandel ning ka TVOga on vastav kokkulepe täiendavate kohustuste lisamiseks või vähendamiseks olemas.
  • Auditeeritud pakendiaruandeid ootame hiljemalt järgneva aasta 1. augustiks! Neid saab ülesse laadida kas aruanne.tvo.ee lehele või saata e-postiga aadressile info@tvo.ee.

  NB! Pakendiettevõtja, kelle audiitorkontrolli aruande kokkuvõte esitatakse modifitseerimata (ehk sai positiivse hinnangu), on vabastatud kolmel järgneval kalendriaastal audiitorkontrolli korraldamisest.

  Jagame juhiseid ja vastame küsimustele e-kirja teel info@tvo.ee või
  telefonil 681 1481.

  
  
• Mis on pakendiaruanne ja kuidas seda koostada?
  Pakendiaruanne annab ülevaate ettevõtja poolt Eesti turule lastud kauba pakendi kogustest. 
  
  Turule laskmiseks loetaks:
  

  pakendiettevõtja poolt pakendatud, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendatud kauba müümist, vahetamist, tasuta võõrandamist ja omatarbeks kasutusele võttu.   

  Peamised põhimõtted:
  - arvestust peab pidama kilo täpsusega
  - arvestuse periood kalendriaasta
  - pakendiaruanne on aluseks TVO teenustasude rakendamisel
  
  

  Pakenditest oleme pikemalt kirjutanud eraldi alloleval lingil:

  
  

  Mis on pakend?
  

  
  

  PAKENDI KOGUSTE ARVESTUS MAALETOOMISE PUHUL

  Pakendiaruande koostamiseks tuleb välja selgitada, millised on ettevõtte poolt maale toodud kaubad ning kuidas need on pakendatud. Regulaarselt maale toodavate ja enam vähem sarnaselt pakendatud kaupade puhul on lihtsam - kauba ümber olevad pakendid tuleb üks kord ära kaaluda, edaspidi lugeda vaid maale toodud kaupade koguseid ja korrutada kaaluga.

  Kui aga maale toodavad kaubad on väga erinevad, siis võib abiks olla kauba saatelehtedel olevad andmed - neto- ja brutokaalud. Abiks võivad olla ka tarnijad ise, kellel suure tõenäosusega on täpselt teada kui palju nende poolt müüdud kaupade ümber erinevat pakendit on.

  Juhul, kui kogu maale toodud kaup jääb ettevõttesse ja kasutatakse ettevõtte enda tegevuses, siis tuleks pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda, anda üle jäätmekäitlejale, kes need kaalub ja taaskasutusse suunab. Jäätmete koguste alusel saab koostada ka pakendiaruande. Siinkohal on hästi oluline eristada maale toodud kaupade pakendijäätmetest Eestist ostetud kaupade pakendijäätmed. Viimased ei ole ettevõtte kohustus ja ei tohi kajastuda ettevõtte pakendiaruandes.
  

  
  

  PAKENDI KOGUSTE ARVESTUS PAKENDAMISE PUHUL

  Kui ettevõte oma tegevuse käigus pakendab kaupu ja müüb need Eesti turule või kasutab oma tarbeks, peab ettevõtte kasutatud pakendite koguste üle arvestust pidama ja kajastama seda infot pakendiaruandes. Reeglina on ettevõttes teada, kui palju pakendimaterjale kasutatakse toote kohta. Ka siinkohal saab tarnijate abi kasutada ja küsida neilt ostetud tühja pakendi kaalud.

  Oluline on siinkohal silmas pidada, et kõik mis pannakse tootele ümber ja mis pole toote lahutamatu osa, on pakend ja selle üle tuleb arvestust pidada.

  Kui ettevõte pakendab oma tegevuse käigus kaupu, kuid viib kogu pakendatud kauba või osa sellest Eestist välja, siis antud pakendite koguste üle tuleb samuti arvestust pidada. Neid koguseid ei pea deklareerima ehk pakendiaruandes kajastama, kuid need osa ettevõtte kohustuslikust sisemisest arvestusest.
  

  
  

  VAATA LISAKS: 
  
  Pakendite näidiskaalud
  
  Kuhu ja millal pakendiaruannet esitada?
  
• Mis vahe on mono- ja komposiitpakendil?
  Monopakend on ühest materjalist koosnev pakend,  komposiitpakend on valmistatud kahest või enamast eri materjaliliigist. 
  
  Alates 2023. aastast on pakendite liigitamine mono- ja komposiitmaterjalideks kohustuslik.
  
  Komposiidi mõiste tõlgendamisel lähtume Pakendiseaduse § 3 lg 3¹ - Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse.
  
  Komposiitpakendi näited:
  plastikust metallkattega kommi-, šokolaadi- ja jäätisepaberid; erinevate plastide segust koosnevad pakendid, vahatatud, lamineeritud või kiletatud paber ja -pappkarbid
  
  Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjali liigist, aga need on üksteisest käsitsi tarbijal võimalik eristada, siis see ei ole komposiit.
  Nt erinevad kileaknaga pappkastid, papist kraega piimatoodete pakendid, millel on alumiiniumist kaaned, pappkastid, millele on kleebitud silt või kasutatakse sulgemiseks teipi.
  
  Tootel olev kleebitav etikett ei muuda pakendit komposiidiks.
  Ühe ja sama materjali liigist koosnev pakendimaterjal (nt kahest samast plasti monomeerist koosnev materjal) on monomaterjal.
  
  Kõikidel pakenditel peaks olema olemas tootja sertifikaat, kus on kirjas millistest materjalidest pakend koosneb ning kas tegemist on komposiidiga või mitte. Alati on võimalik pöörduda otse pakendi tootja poole ja otse allikast aru pärida.
  
  
• Mis vahe on mustal ja värvilisel metallil?
  Mustmetallid on raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga, värvilised metallid on nt alumiinium, pronks, messing, vask, titaan, tsink.
  
  Mustad metallid:
  

  • Peamiselt raud ja selle sulamid.
  • Tuntumad näited: teras, malm.
  • Omadused: tugevad, vastupidavad, kuid kergesti roostetavad.
  • Kasutus: ehitus, autotööstus, masinaehitus.

  
  Värvilised metallid:
  

  • Kõik muud metallid peale raua ja selle sulamite.
  • Tuntumad näited: vask, alumiinium, tsink, tina, kuld, hõbe.
  • Omadused: erinevad omadused sõltuvalt metallist, näiteks hea elektrijuhtivus, korrosioonikindlus, painduvus.
  • Kasutus: elektrijuhtmed, torud, ehted, pakendid.
• Mis võimalused on ettevõtjal TVO kliendiportaalis?
  TVO kliendiportaal on ettevõtja jaoks peamine tööriist pakendiaruandluse esitamiseks. Kliendiportaal asub aadressil aruanne.tvo.ee.
  
  TVO kliendiportaali kaudu saate:
  
  

  • esitada pakendiaruandeid (nii korduskasutus- kui ka ühekorra pakendi kohta)
  • näha ja korrigeerida varem esitatud aruandeid
  • näha TVO poolt esitatud arveid ja nende tasumist
  • näha oma taaskasutusse suunatud pakendijäätmete koguseid
  • laadida alla eelneva kalendriaasta koondaruannet, mida esitada audiitorile
  • laadida üles pakendiauditi otsuseid
    
    

  Peale kliendilepingu sõlmimist luuakse ettevõtja esindajaks määratud töötajale e-mailiga seotud kasutajakonto. Esimesel sisenemisel tuleb "Logi sisse" nupust avanevas aknas sisestada e-posti aadress paremal asuvale "Registreeri kasutajaks" all olevale väljale ning vajutada nupule "Saada parool". Seejärel saadetakse sisestatud e-posti aadressile esmane parool, mille saab hiljem portaali sisenedes seadete alt ära muuta.
  
  Aruanne tuleb esitada kokkulepitud aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks (kui ei ole kokku lepitud teisiti).
  
  Lisainfot aruannete täitmiseks saate küsida telefonilt 681 1481 või e-posti aadressilt info@tvo.ee.