Korduma kippuvad küsimused
Elanikele
-
Mis on pakend?
Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles.
Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks,kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.Toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni.Pakendi komponendid ja pakendiga püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse selle pakendi osadeks, millega nad on ühendatud. Ühtlasi loetakse pakendiks lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on toote külge kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see element on toote lahutamatu osa ning on mõeldud tarbimiseks või äraviskamiseks koos tootega. Vaata ka direktiivi lisa, mis aitab liigitada keerulisemaid tooteid pakenditeks või mitte.Pakendimaterjal on materjal, millest on valmistatud pakendi põhiosa. Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjalist (näiteks plast-metall, kartong-plast või muu), loetakse pakendimaterjaliks materjal, mille massiosa on pakendi koostises suurim (see selgitus tuleb Pakendiaktsiisi seadusest § 4 lõige 4)
MILLISED ON ERINEVAD PAKENDI LIIGID? -
Mis saab minu kogutud pakenditest edasi?
Esmalt suunatakse kõik Tootjavastutusorganisatsioon OÜ kaudu kokku kogutud pakendid Ragn-Sellsi sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse. Seejärel lähevad need liigiti ümbertöötlemisse.
KLAAS – eraldatakse värvi järgi ja valdavalt suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Vähemkvaliteetsem klaasmaterjal suunatakse Soome klaasvilla vabrikusse.
TETRAPAKENDID – need lähevad Soome ja Poola, sest Eestis ei ole hetkel ühtegi tehast, mis tetrapakendeid ümber töötleks. Kõige väärtuslikum osa tetrapakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit.
JOGURTITOPSID – suunatakse granuleerimisse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid.
KODUKEEMIA PAKENDID - lähevad valdavalt ekspordiks, see on hea materjal, mida saab laialdaselt kasutada uute plasttoodete valmistamisel.
LIHATOODETE PAKENDID - nendest valmistatakse plastkaste (transpordikastid, hoiustamise kastid jms.).
KARTONG – eksporditakse Leetu ja sellest tehakse lainepappi.
METALL – sorteeritakse välja magnetite abil ja suunatakse Soome ümbertöötlemisele.
ERINEVAD KRÕBISEVAD PAKENDID (krõpsu-, jäätise-, kommipaberid) - et need on tihti komposiitmaterjalid, mida ringlusesse suunata ei saa, siis läheb see põletamisele ehk suunatakse energiasse.
Tõesti ei ole täna veel kõikide pakendite jaoks ümbertöötlemise lahendusi, kuid töö selle nime käib iga päev. -
Miks ja kuidas sorteerida pakendeid?
Ladestades pakendijäätmeid prügilasse koos muude olmejäätmetega tekitatakse loodusele olulist kahju, kuna nende lagunemine ja muutumine mullaks võtab aega sadu ja mõne pakendi puhul isegi tuhandeid aastaid. Samuti on pakendatud toodete ostmisel poes nende hinnale lisatud nende käitlustasu ja sul on õigus pakendijäätmetest tasuta vabaneda. Pakendijäätmed on väärtuslikuks tooraineks erinevate toodete tootmisel ja nende taaskasutamine aitab säästa loodust.
Pakendijäätmete sorteerimine ja taaskasutuseks üleandmine aitab säästa loodust ning ka raha. Pakendite sorteerimine algab suhtumisest, et need pole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb võimalikult palju kordi kasutada.
Millest alustada?
Alustada võiks sellest, et uurida oma seniselt jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on tänased võimalused jäätmeid üle anda – kas liigiti sorteerimine on nõutud, mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, millised on erinevate teenuste kasud, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis kus ja milliseid? Nimelt on jäätmete käitlus iga kohaliku omavalituses korraldada, seega võivad eri paikades pakutavad teenused olla erinevad.
Kui see kaardistus on tehtud, tasub üle vaadata jäätmemajandus oma kodus. Kas igas toas on laua all prügikast või on kogu jäätmetega seonduv koondatud kööki kraanikausi alla? Kus tekib kõige rohkem prügi? Kas olete kodus loonud võimaluse jäätmeid liigiti koguda?
Kas prügi hulk kasvab?
Jäätmete liigiti kogumisel on tekkivate jäätmete maht on ikka sama, kuid need kogutakse eraldi. Jah, see tähendab, et kogumisnõusid ehk kaste/ämbreid/kotte on ühe asemel kuni 5, aga need võivad olla väiksemad. Iga kord kodust lahkudes saab 1-2 kotti kaasa haarata ja tühjendada sobivasse maja ees asuvasse konteinerisse või viia avalikku konteinerparki. Nii saab kodu hoopis rohkem jäätmevabaks.
Kus jäätmeid koguda?
Enamustes kodudes on kogu prügi äraviskamise koht jätkuvalt köögis. Aga see ei pea nii olema. Kui bio- ja olmejäätmed on ilmselt mõistlik jätta kraanikausi alla, sest seal tekib neid enim, siis teiste jäätmeliikide osas tasuks värske pilguga ringi vaadata. Papp- ja paberpakendid ning muud paberjäätmed võib edukalt koguda hoopis töötuppa paigutatud kasti, klaas- ja pandipakendid tekivad enim ehk hoopis terrassil, saunas või garaažis, mistõttu on neid mugav koguda seal. -
Kui puhas on puhas pakend?
Olmejäätmetest eraldi kogutud pakendid peavad olema puhtad. Pakendeid ei ole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab veega loputamisest.
Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba. Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada (nt hapukoore kilepakendit, jogurti kartongpakendit või kinnikuivanud toidujäätmetega küpsetuskarp vms.), siis pane see olmejäätmete sekka, sest nii määrdunud pakendit ei saa enam taaskasutada. -
Kuhu pakendid viia?
TVO pakendikonteinerite asukohad on leitavad SIIT. Valige neist lähim või sobivaim. Muude jäätmeliikide osas otsi äraandmise võimalust portaalist kuhuviia.ee.
-
Sorteerimine kortermajas
Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusesse võtu võimalus. Pakendite muudest jäätmetest eraldi kogumine ei tekita prügi juurde, vaid hoopis vähendab oluliselt olmeprügi mahtu. Nii saab kokku hoida olmejäätmete konteineri tühjendussageduselt või vahetades olemasoleva olmekonteineri väiksema vastu. Niimoodi nutikalt toimetades ja kuluridu ümber tõstes võivad jäätmekäitluskulud kortermajale hoopis väheneda.
Millised pakendid sobivad pakendikonteinerisse?
Plastpakendid: plastist joogipudelid ja kanistrid, puhtad jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipurgid, puhtad kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt. šampoonipudelid), puhtad plastkarbid (nt. salatikarbid), puhtad ja tühjad kilekotid ning muud plastkotid (nt. suured suhkrukotid) ning muud tühjad ja puhtad plastpakendid. Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide plastpakenditele (kollane silt).
Metallpakendid: alumiiniumist ja muust metallist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservikarbid ja muud puhtad metallpakendid. Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide metallpakenditele (kollane silt)
Joogikartong: tühjad ja puhtad kihilise kartongi pakendid (kutsutakse tootja järgi ka tetrapakendid) (nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid) ning muud tühjad ja puhtad kihilise kartongi pakendid. NB! väliselt tundub nende pakendite puhul olevat tegu papiga, kui tegelikult on lekkekindluse tagamiseks pakend seestpoolt lamineeritud erinevate kihtidega (plast, metall jms). Selletõttu ei sobi see pakend paber- ja kartongpakendi kasti. Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide joogikartongi pakenditele (kollane silt)
Klaaspakendid: värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid (sh puhtad siirupi- ja õlipudelid) ning muud puhtad klaaspakendid pane klaasikonteinerisse. Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide klaaspakenditele (roheline silt)
Paber- ja kartongpakendid: pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid, puhtad paberpakendid (nt hambapastatuube ja kosmeetikatooteid ümbritsevad paberpakendid, pudrupakid jms). Pane need pakendid võimalusel konteinerisse, mille sildil on viide paber- ja kartongpakenditele (sinine silt). Selle puudumisel sobivad need ka vanapaberi konteinerisse (kortermajadel kohustuslik omada).
Mis ei sobi pakendikonteinerisse?
Plastist mänguasjad, kummist tooted, ohtlike ainete pakendid ning kasutatud mähkmed. Akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid ja päevavalguslambid, peegelklaas, ohtlike ainete pakendid (nt lahustite pudelid), klaasist ja keraamikast nõud ja potid. Ohtlike ainete metallpakendid (nt. liimi-, värvi- ja lahustitepakendid) ning aerosoolpakendid (nt. õhuvärskendaja, juukselaki või vahukoore pakendid). Määrdunud ning vettinud paber ja papp, kasutatud pappnõud ja –topsid, fooliumi- ja koopiapaber, ehituspaber, ajalehed ja ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, puhas ning kasutatud kirja- ja joonistuspaber ning raamatud.
Ettevõtjale
-
Mis vahe on mustal ja värvilisel metallil?
2022. aastast alates mustmetalli (raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga) ning värvilist metalli (nt alumiinium, pronks, messing, vask, titaan, tsink).
Mustad metallid:- Peamiselt raud ja selle sulamid.
- Tuntumad näited: teras, malm.
- Omadused: tugevad, vastupidavad, kuid kergesti roostetavad.
- Kasutus: ehitus, autotööstus, masinaehitus.
Värvilised metallid:- Kõik muud metallid peale raua ja selle sulamite.
- Tuntumad näited: vask, alumiinium, tsink, tina, kuld, hõbe.
- Omadused: erinevad omadused sõltuvalt metallist, näiteks hea elektrijuhtivus, korrosioonikindlus, painduvus.
- Kasutus: elektrijuhtmed, torud, ehted, pakendid.
-
Tüüpilisemate pakendite näidiskaalud
Allpool olevatest tabelitest leiate näited enamlevinud pakendite tüüpkaaludest. Kuna erinevad tootjad kasutavad erinevaid pakendeid, võib tegelikkuses pakendite kaal varieeruda.
Lainepapist kartongpakend
E lainestus Laius/pikkus/kõrgus Pakendi kaal
Pitsakarp 345/365/35 125 g
Šokolaadikarp 2,2 kg 130/94/276 140 g
B lainestus Laius/pikkus/kõrgus Pakendi kaal
Jäätisekarp 300/196/190 160 g
Vahuveinikarp 357/270/320 325 g
12 x 75 cl
Kerge alkohoolse joogi 270/370/300 300 g
pakend 12 x 1 lC lainestus Laius/pikkus/kõrgus Pakendi kaal
Marjade karp 5 kg 499/297/131 300 g
BC-lainestus Laius/pikkus/kõrgus Pakendi kaal
Tugevatud ladustamiskarp 25 kg 428/279/292 730 g
Tugevatud ladustamiskarp 25 kg 590/250/275 1140 g
Erineva lainestusega papi tüüpkaalud ruutmeetri kohta
Ühekordse seinaga
Laine Paksus Ruutmeeri kaal
E või mini 1,5 mm 390–470 g/m2
B 3 mm 400–600 g/m2
C 4 mm 440–820 g/m2
Kahekordse seinaga
Laine Paksus Ruutmeeri kaal
BC 7 mm 710–1400 g/m2
Tööstuslikud pakendid ja kotid Pakendimoodul Pakendi kaal
Tööstuslik pakendipaber 1 t paberirull 4,5 kg
1 t A4 paberit 9 kg
Tööstuslike paberirullide südamikud 1 t paberirull 4,5 kg
Paberkotid 1 tk 0,2 kg
Vedelike pakendikarbid
Märkus: pakendikarpide kaal sõltub sellest, kas tegemist on aseptilise pakendiga ning pakendikihtide arvust.
Vaostatud
Pakendi moodul Pakendi kaal
250 ml 12.3 g
500 ml 16,9 g
1000 ml 27,6 g
1500 ml 40,7 g
Neljakandilised
Pakendi moodul Pakendi kaal
125 ml 6 g
200 ml 8,5 g
500 ml 16.5 g
1000 ml 28 g
2000 ml 40 g
Tetrapakend otsikuga Pakendi moodul Pakendi kaal
Mini 100 ml 8,4 g
Midi 200 ml 13,9 g
Midi 500 ml 20,8 g
Joogijogurt 330 ml 17,1 g
Kartongpakend ja pakkimispaber Pakendi moodul Pakendi kaal
Pastillide karp 20 g 2,4 g
Sigaretipakk 20 tk 4,8
Kartulitärklise pakk 1 kg 28 g
Täidisega küpsiste karp 350 g 24 g
Kaerahelveste pakk 1 kg 40 g
Nõudepesuvahendi karp 1,5 kg 70 g
Näkileibade pakk 50 g 32 g
Jäätisekarp 1 l 27,5 g
Šokolaadikarp 300 g 50 g
Plastpakid Pakendi moodul Pakendi kaal
Vorstipakend 5 - 8 g
Broileriliha pallide pakend 40 g
Kilekott LD 20 g
Kilekott puuviljadele HD 4 - 10 g
Kartongist jogurtitops 6 - 8 g
Plastpudel korgiga 3 l 100 g
Kanister 4 l alates 140 g
Plastvõrk 25 - 40 kg 100 – 200 g
Suur plastkott 500 - 1000 kg 1 - 3 kg
Vorsti ja juustu vaakumpakk 5 - 8 g
Viilutatud vorsti ja juustu pakk 10 - 15 g
PP leiva kott 4 g
PE külmutatud juurviljade pakend 3,5 g
LDPE ostukott 20 g
Kaanega õli- ja salatipakid 0,4 – 0,5 l 16 - 20 g
Lihapakendid 0,5 - 1 l 20 - 30 g
Jogurti, hapukoore ja piima kartongpakid 5 - 8 g
Plastikpudelid Maht Kaal
HDPE pudel 0,1 l 12 g
HDPE pudel 0,25 l 20 g
HDPE pudel 0,5 l 32 g
HDPE pudel 1 l 40 g
HDPE pudel 2 l 72 g
PET pudel 0,5 l 32 g
PET pudel 1 l 40 g
PET pudel 1,5 l 48 g
Plastikust kaubaalused Mõõdud Kaal
4-realine kaubaalus 400 x 600 mm 1,5 kg
kuni 200 kg kandevõimega
Plastikust kaubaalus 600 x 800 mm 3,8 kg
kuni 500 kg kandevõimega
Plastikus euroalus 800 x 1200 mm 5,5 kg
Hügieeniline plastikust euroalus 800 x 1200 mm 18 kg
Metallpakendid
Alumiiniumkandikud ja korgid Pakendi moodul Pakendi kaal
Maksa-pajaroa kandik 470 ml 8 g
Pajaroa kandik 850 ml 14 g
Cateringi kandik ca 3 l 44 g
Kroonkork 2 g
Keerukork veini- või viinapudelil 2 g
Klaaspurkide ärakeeratavad kaaned Läbimõõt Kaal
43 - 58 mm 6 - 7 g
66 - 82 mm 10 - 18 g
Beebitoidu purgi kaas 51 - 53 mm 6 g
Alumiiniumist joogipurgid
Maht Kaal
33 cl 14 g
50 cl 17 g
Metallist joogipurgid Maht Kaal
33 cl 29 g
50 cl 38 g
Aerosoolpudel 30 – 35 g
Kaanetatud toidukonservid Maht Kaal
Väike konservpurk 65 - 73 mm 57 g
Tuunikala ja ananassi konservid 84 mm 65 g
Lihakonservide purgid 99 mm 72 g
Suur 1 l konservpurk 9 mm 113 g
Kurkide- ja salatite konservpurgid 155 mm 258 g
Sigarikarp 35 g
Kaanetatud toiduämbrid
Maht Kaal
1/3 l 88 g
1 l 130 g
Koonusekujulised toiduämbrid
Maht Kaal
3 l 380 g
10 l 1140 g
20 l 1550 g
50 l 4500 g
Tünnid
Maht Kaal
60 l 5 kg
200 l 18 kg
200 l 19 kg
Metallist ostkärud Kaal
Poe ostkäru 28 kg
Ostkäru eraldatav riiul 2,9 kg
Klaaspudelid
ml g
200 ml 240 g
330 ml 250 g
500 ml 380 g
700 ml 550 g
750 ml 600 g
1000 ml 650 g
Klaaspurgid
ml g
150 ml 160 g
250 ml 190 g
400 ml 270 g
500 ml 350 g
700 ml 500 g
Puidust pakendid Pikkus x laius Pakendite kaal
Puidust kaubaalused
Standard euroalus 1200 x 800 mm 25 kg
Üherealine euroalus 1200 x 800 mm 13 kg
Üherealine 3 jalaga euroalus 600 x 800 mm 12 kg
Üherealine 2 jalaga euroalus 600 x 800 mm 11 kg
Üherealine 5 põhjakattega 800 x 1200 mm 17,5 kg
kaubaalus
Üherealine 6 põhjakattega 900 x 1200 mm 18,5 kg
kaubaalus
Üherealine 7 põhjakattega 1000 x 1200 mm 19,5 kg
kaubaalus
-
Millised on kohustused müügikohale?
Ka pakendatud kauba müüja on pakendiettevõtja, kellele rakenduvad erinevad kohustused.
Kohustused jagunevad:- pakendijäätmete tagasivõtu kohustused
- Kilekottidega seotud kohustused
- Teavitamise kohustus
Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
Kilekottidega seotud kohustused:
ei või anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist;
tuleb vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist
tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks
Pakendiettevõtja on kohustatud müügikohas pidama arvestust tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta ning esitama andmed pakendiregistrisse. Hiljemalt 1. märtsiks ja ühikuks tükid.
Tarbija teavitamisega seotud kohustused:
Tuleb anda lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib müügipakendisse pakendamata valmistoidu ja joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutatavasse toidupakendisse või joogitopsi.
Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades.
Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega ning annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta.
Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale.
Oleme loonud kujunduse, mille saab välja printida ja müügikohas nähtavale kohale paigutada:
POE SILDI KUJUNDUS -
Mida peaks teadma ühekordse plasti direktiivist?
Nn ühekordse plasti direktiivi eesmärgiks on vähendada teatud ühekordsete plasttoodete tarbimist ja nendega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning edendada ringmajandusele üleminekut.
1. maist 2023 jõustusid esimesed direktiivist tulenevad jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatused. Muudatused puudutavad teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
Keskkonnaministeerium on kokku kogunud peamise info, mida ühekordse plasti direktiiviga seoses küsitakse. Siin on ülevaade jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse peamistest muudatustest, mis on
seotud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. -
Mida peaksid teadma, kui soovid Pakendiseaduse kohustusi täita ise?
Koostööleping taaskasutusorganisatsiooniga annab pakendiettevõtjale vabastuse korraldada oma pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist.
Lepingu puudumisel tuleb see korraldada iseseisvalt.
Kui pakendiettevõtja ei suuda piisavas koguses pakendijäätmeid taaskasutada, tuleb maksta aktsiisi. Selleks tuleb esitada aktsiisi deklaratsioon kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Aktsiisi arvestuse periood on kvartal ehk pakendite tagasi kogumine ja taaskasutamine peab olema teostatud ja tõendatud kvartaalselt.
Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile, peab:
1. korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas,
2. informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta
3. pidama oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi.
Pakendiettevõtja peab esitama järelevalve õigusega isiku nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid:
- turule lastava kauba pakendist tekkivate jäätmete mass pakendimaterjali liikide kaupa;
- müügikohtade loetelu;
- andmed pakendijäätmete kogumise korraldamise kohta igas müügikohas ja kogumiskohtade asukohad;
- pakendijäätmeid taaskasutava ettevõtjaga sõlmitud kirjalikud lepingud.
Pakendiaruanne esitatakse Pakendiregistrisse korra aastas hiljemalt 31. märts
SÕLMI LEPING TVO-GA -
Mis on pakendiaktsiis?
Juhul, kui Eesti turule lastud pakendid on jäänud kokku kogumata ja taaskasutamata, ning pakendiettevõttel puudub kohustuste üleandmiseks leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, tuleb tal tasuda pakendiaktsiisi.
Täpne ülevaade teemast on toodud Maksu -ja Tolliameti kodulehel.
Pakendiaktsiisi maksmiseks tuleb esitada deklaratsioon e-maksuameti keskkonnas (e-MTA) valides -MAKSUD – AKTSIISID – AKTSIISIDEKLARATSIOONID – PAKENDIAKTSIIS. Edaspidi valida aasta ja kvartal, mille kohta deklaratsioon esitatakse.Maksustamise periood on kvartal, seetõttu tuleb kogused esitada kvartalite kaupa.
OLULINE!
Deklaratsioonile märgitakse mitte kogu turule lastud pakend, vaid pakendiseaduse § 36 toodud kohustus, mida peaks taaskasutama.
Alates 01.01.2009 peab taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
70% klaasijäätmete kogumassist;
70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist;
60% metallijäätmete kogumassist;
55% plastijäätmete kogumassist;
45% puidujäätmete kogumassist;Täiendavaid lüsimusi saavad ettevõtted esitada e-posti aadressile emta@emta.ee.
OLULINE!
Vaatamata pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitamisele ja aktsiisi maksmisele tuleb turule lastud pakendijäätmete kogused esitada ka Pakendiregistrisse. Seda tuleb teha hiljemalt 1. septembriks eelneva kalendriaasta kohta.Kõige lihtsam ja soodsam viis Pakendiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on siiski sõlmida koostööleping TVO-ga. Meie teenustasud on pea 10x soodsamad ja võib kindel olla, et erinevad Pakendi- ja Pakendiaktsiisi Seadusest tulenevad kohustused on täidetud! -
Mis on pakendiaruande audiitorkontroll?
Pakendiseaduse § 241 kohaselt tuleb pakendiettevõtjal, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui 20 tonni aastas, korraldada oma pakendiaruande kontrollimine piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.
Oluline on pakendikoguste sisse arvestada ka neid pakendeid, mis on koormatud pandiga ja mille kohta esitatakse aruanne Eesti Pandipakend OÜ-le.Selleks:
- Leia sobiv vandeaudiitor. Infot kõigi vandeaudiitorite kohta leiab audiitorkogu lehelt.
- Lae alla TVOle esitatud pakendikoguste koondaruanne logides sisse portaali aruanne.tvo.ee.
- Oluline on eristada ringlusest väljaläinud korduskasutuspakendi kogused ühekorrapakendist. Isegi kui pakendiaruandes olete need kogused kokku deklareerinud, siis audiiteerimisele suunatavas pakendiaruandes peab neid eristama.
- Kui auditi käigus selgub, et pakendiaruandesse on vaja teha parandusi, siis tuleks TVOd sellest koheselt teavitada. Oluline on, et auditi otsus oleks juba korrektsel aruandel ning ka TVOga on vastav kokkulepe täiendavate kohustuste lisamiseks või vähendamiseks olemas.
- Auditeeritud pakendiaruandeid ootame hiljemalt järgneva aasta
1. augustiks! Neid saab ülesse laadida kas aruanne.tvo.ee lehele või saata e-postiga aadressile info@tvo.ee.
NB! Pakendiettevõtja, kelle audiitorkontrolli aruande kokkuvõte esitatakse modifitseerimata (ehk sai positiivse hinnangu), on vabastatud kolmel järgneval kalendriaastal audiitorkontrolli korraldamisest.
Jagame juhiseid ja vastame küsimustele e-kirja teel info@tvo.ee või
telefonil 681 1481. - Leia sobiv vandeaudiitor. Infot kõigi vandeaudiitorite kohta leiab audiitorkogu lehelt.
-
Mis võimalused on ettevõtjal TVO kliendiportaalis?
TVO kliendiportaal asub aadressil aruanne.tvo.ee.
TVO kliendiportaali kaudu saate:- esitada pakendiaruandeid (nii korduskasutus- kui ka ühekorra pakendi kohta)
- näha ja korrigeerida varem esitatud aruandeid
- näha TVO poolt esitatud arveid ja nende tasumist
- näha oma taaskasutusse suunatud pakendijäätmete koguseid
- laadida alla eelneva kalendriaasta koondaruannet, mida esitada audiitorile
- laadida üles pakendiauditi otsuseid
Aruanne tuleb esitada kokkulepitud aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks (kui ei ole kokku lepitud teisiti).
Lisainfot aruannete täitmiseks saate küsida telefonilt 681 1481 või e-posti aadressilt info@tvo.ee.
-
Millised on erinevad pakendi liigid?
Pakendeid liigitatakse nende kasutuse eesmärgi, kasutuskordade, materjali liigi ja pandiga koormatuse järgi.
Kasutuse järgi pakendite liigitamine:
Müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa.
Rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata.
Veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.
Kasutuskordade järgi:- ühekorrapakend
- korduskasutuspakend
Materjali liigi järgi:- klaas, plast-, mustmetall-, värviline metall-, paber- ja kartong-, puit-, muust materjalist pakend
- Monomaterjalist- ja komposiitmaterjalist pakend. Loe nende kohta lisaks.
Pandiga koormatuse järgi:- pandipakend
- pandita pakend
Eri liigid- plastist kandekotid
- ühekordselt kasutatav plasttoode
-
Mis on pakend?
Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles.
Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks,kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.Toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni.Pakendi komponendid ja pakendiga püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse selle pakendi osadeks, millega nad on ühendatud. Ühtlasi loetakse pakendiks lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on toote külge kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see element on toote lahutamatu osa ning on mõeldud tarbimiseks või äraviskamiseks koos tootega. Vaata ka direktiivi lisa, mis aitab liigitada keerulisemaid tooteid pakenditeks või mitte.Pakendimaterjal on materjal, millest on valmistatud pakendi põhiosa. Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjalist (näiteks plast-metall, kartong-plast või muu), loetakse pakendimaterjaliks materjal, mille massiosa on pakendi koostises suurim (see selgitus tuleb Pakendiaktsiisi seadusest § 4 lõige 4)
MILLISED ON ERINEVAD PAKENDI LIIGID? -
Kuhu ja millal pakendiaruannet TVO-le esitada?
Pakendiaruande esitamine toimub TVO kliendiportaali kaudu kokkulepitud sagedusega aruandeportaalis aruanne.tvo.ee.
Peale kliendilepingu sõlmimist luuakse kokkulepitud ettevõtjat esindavale töötajale e-mailiga seotud kasutajakonto. Esimesel sisenemisel tuleb "Logi sisse" nupust avanevas aknas sisestada e-posti aadress paremal asuvale "Registreeri kasutajaks" all olevale väljale ning vajutada nupule "Saada parool". Seejärel saadetakse sisestatud e-posti aadressile esmane parool, mille saab hiljem portaali sisenedes seadete alt ära muuta.
Pakendiaruande esitamine:
Pakendiaruanne esitatakse TVOle kokkulepitud sagedusega kas iga kuu või kord kvartalis.
Hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ootab TVO ettevõtja pakendiaruannet (aruandlusperiood lepitakse kokku lepinguga kas kuu või kvartal).
Muudatusi saab pakendiaruandes teha jooksva aasta jooksul ja kuni järgneva kalendriaasta I kvartali lõpuni (ehk kuni 31. märts).
Enne 31. märtsi esitab TVO kõikide klientide koondaruanded Pakendiregistrisse (PAKIS).
Pakendiettevõtjatel tuleb oma kalendriaasta viimase perioodi aruanne TVOle saata hiljemalt 28. märtsiks.
Kui pakendiettevõtja ei ole koostöölepingut sõlminud ühegi taaskasutusorganisatsiooniga, tuleb tal oma pakendiaruanne ise PAKISesse esitada samuti enne 31. märtsi.
Kliendiportaali lisavõimalused -
Mis on pakendiaruanne ja kuidas seda koostada?
Pakendiaruanne annab ülevaate ettevõtja poolt Eesti turule lastud kauba pakendi kogustest. Pakendiaruandes kajastab pakendiettevõtja kalendriaastas tema poolt turule lastud kauba pakendite kogused.
Turule laskmiseks loetaks:
pakendiettevõtja poolt pakendatud, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendatud kauba müümist, vahetamist, tasuta võõrandamist ja omatarbeks kasutusele võttu.
Peamised põhimõtted:
- arvestust peab pidama kilo täpsusega
- arvestuse periood kalendriaasta
- pakendiaruanne on aluseks TVO teenustasude rakendamisel
Pakenditest oleme pikemalt kirjutanud eraldi alloleval lingil:Mis on pakend?
PAKENDI KOGUSTE ARVESTUS MAALETOOMISE PUHUL
Pakendiaruande koostamiseks tuleb välja selgitada, millised on ettevõtte poolt maale toodud kaubad ning kuidas need on pakendatud. Regulaarselt maale toodavate ja enam vähem sarnaselt pakendatud kaupade puhul on lihtsam - kauba ümber olevad pakendid tuleb üks kord ära kaaluda, edaspidi lugeda vaid maale toodud kaupade koguseid ja korrutada kaaluga.
Kui aga maale toodavad kaubad on väga erinevad, siis võib abiks olla kauba saatelehtedel olevad andmed - neto- ja brutokaalud. Abiks võivad olla ka tarnijad ise, kellel suure tõenäosusega on täpselt teada kui palju nende poolt müüdud kaupade ümber erinevat pakendit on.
Juhul, kui kogu maale toodud kaup jääb ettevõttesse ja kasutatakse ettevõtte enda tegevuses, siis tuleks pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda, anda üle jäätmekäitlejale, kes need kaalub ja taaskasutusse suunab. Jäätmete koguste alusel saab koostada ka pakendiaruande. Siinkohal on hästi oluline eristada maale toodud kaupade pakendijäätmetest Eestist ostetud kaupade pakendijäätmed. Viimased ei ole ettevõtte kohustus ja ei tohi kajastuda ettevõtte pakendiaruandes.
PAKENDI KOGUSTE ARVESTUS PAKENDAMISE PUHUL
Kui ettevõte oma tegevuse käigus pakendab kaupu ja müüb need Eesti turule või kasutab oma tarbeks, peab ettevõtte kasutatud pakendite koguste üle arvestust pidama ja kajastama seda infot pakendiaruandes. Reeglina on ettevõttes teada, kui palju pakendimaterjale kasutatakse toote kohta. Ka siinkohal saab tarnijate abi kasutada ja küsida neilt ostetud tühja pakendi kaalud.
Oluline on siinkohal silmas pidada, et kõik mis pannakse tootele ümber ja mis pole toote lahutamatu osa, on pakend ja selle üle tuleb arvestust pidada.
Kui ettevõte pakendab oma tegevuse käigus kaupu, kuid viib kogu pakendatud kauba või osa sellest Eestist välja, siis antud pakendite koguste üle tuleb samuti arvestust pidada. Neid koguseid ei pea deklareerima ehk pakendiaruandes kajastama, kuid need osa ettevõtte kohustuslikust sisemisest arvestusest.
VAATA LISAKS:
Pakendite näidiskaalud
Kuhu ja millal pakendiaruannet esitada?
-
Mono- ja komposiitpakend
TAUST
15.05.2021 jõustusid Pakendiseaduses laiendatud tootjavastutuse ja detailsemad teenustasude kujundamise põhimõtted. Allolevalt teemakohased väljavõtted Pakendiseadusest.
Vastavalt Pakendiseaduse § 12(1) (Laiendatud tootjavastutuse põhimõte) lõikele
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad:
1) pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;
2) teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest.
Vastavalt § 174 (Taaskasutusorganisatsiooni kohustused) lõikele
4(1) jäätmekäitluse teenustasu arvutamine käesoleva seaduse § 121 lõike 4 kohaselt;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
4(2) pakendiettevõtjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamisel pakendite vastupidavuse, parandatavuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse ning ohtlike ainete olemasolu arvesse võtmine, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitlusviisist; [RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
MUUDATUSED ALATES 2022:
Muutsime müügipakenditega seotud aruandluse detailsemaks allolevalt:
Enne:
Paber- ja kartong (seal kategoorias sisaldusid kõik pakendi, mis koosnesid paberid ja/või kartongist või milles enamuse pakendist moodustas paber ja kartong)
Nüüd:
1. Paber- ja kartongpakendid, mis koosnevad üheliigilisest materjalist (monomaterjalist)
2. Paber- ja kartongpakendite komposiit (liitmaterjal), va joogikartong*
3. Joogikartong**
Enne:
Plast (seal kategoorias sisaldusid kõik pakendid, mis koosnesid plastist või milles enamuse pakendist moodustas plast)
Nüüd:
1. Plastpakendid, mis koosnevad üheliigilisest materjalist (monomaterjalist)
2. Plastpakendite komposiit (liitmaterjal)*
* komposiit ehk liitmaterjal vastavalt PakS § 3 lg 3 1 - Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse.
** ehk kihiline kartong
Aastal 2022 palume uuele detailsemale arvestusele üle minna niipea kui ettevõtte sisearvestuses on võimalused loodud. Alates 2023. aastast on liigitamine mono- ja komposiitmaterjalideks kohustuslik.
SELGITUSED JA NÄITED:
Komposiidi mõiste tõlgendamisel lähtume Pakendiseaduse § 3 lg 31 - Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse.
Komposiitpakendi näited:
plastikust metallkattega kommi-, shokolaadi- jäätisepaberid; erinevate plastide segust koosnevad pakendid, vahatatud, lamineeritud või kiletatud paber ja -pappkarbid
Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjali liigist, aga need on üksteisest käsitsi tarbijal võimalik eristada, siis see ei ole komposiit.
Nt erinevad kileaknaga pappkastid, papist kraega piimatoodete pakendid, millel on alumiiniumist kaaned, pappkastid, millele on kleebitud silt või kasutatakse sulgemiseks teipi.
Tootel olev kleebitav etikett ei muuda pakendit komposiidiks.
Ühe ja sama materjali liigist koosnev pakendimaterjal (nt kahest samast plasti monomeerist koosnev materjal) on monomaterjal.
KUST SAADA INFOT:
Kõikidel pakenditel peaks olema olemas tootja sertifikaat, kus on kirjas millistest materjalidest pakend koosneb ning kas tegemist on komposiidiga või mitte. Alati on võimalik pöörduda otse pakendi tootja poole ja otse allikast aru pärida.
Lisaküsimuste tekkimisel edasta oma küsimus info@tvo.ee ja püüame lahenduse leida. -
Korduskasutuspakend
Mis on korduskasutus ja korduskasutuspakend?
Korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati. (Pakendiseadus § 3 lg 2 p 1)
Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. (Jäätmeseadus § 14 1)
Juhul kui ettevõte võtab oma Eesti turule lastud kauba pakendid klientidelt tagasi ja kasutab neid uuesti uute toodete pakendamisel, on tegemist korduskasutusega ja kasutusel korduskasutuspakend.
Näide 1: ettevõte pakendab oma tooted kaubaalustele, millega saadab need oma klientidele. Ettevõtte võtab oma alused kohe kliendi juurest tagasi või tagastatakse need hiljem klientide poolt. Samadele alustele pakendatakse ettevõttes uued tooted ja sama tegevus kordub kuni alused lähevad kaduma või katki.
Näide 2: toitlustust pakkuv ettevõte pakendab toidu kullerile või kliendile kaasa pakendis, mille klient saab tagastada. Ettevõte kasutab tagastatud pakendit uuesti toidu kaasa pakendamiseks. Tegemist on korduskasutusega ja korduskasutuspakenditega.
Juhul kui ettevõttes on kasutuses korduskasutuspakend, siis tuleb arvestust pidada ja infot regulaarselt (minimaalselt 1 x aastas) taaskasutusorganisatsioonile või otse Pakendiregistrisse esitada.
Kuidas arvestust pidada?
Pakendiregistrisse esitatavad andmed (vastavalt Pakendiregistri põhimääruse nõuetele)
1. Kalendriaastas esmakordselt turule lastud korduskasutuspakendi mass (tonnides) materjali liigi kohta. Eristada tuleb ka seda, kas tegemist on korduskasutuses oleva müügipakendiga (nt kaasamüüdava toidu pakend) või veo- ja rühmapakendiga (nt puitalused).
2. Kogu kasutuses oleva korduskasutuspakendi materjali liigi kogus kokku (tonnides). Eristada tuleb ka seda, kas tegemist on korduskasutuses oleva müügipakendiga (nt kaasamüüdava toidu pakend) või veo- ja rühmapakendiga (nt puitalused) (§ 7 lg 1 p 4).
3. Eesti turule lastud korduskasutuspakendi keskmine aastane ringluskordade arv. Ehk mitu korda kalendriaastas keskmiselt korduskasutuspakendid lähevad ettevõttest uuesti välja (§ 7 lg 3).
4. Käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendi iga pakendimaterjali liigi mass. Eristada tuleb ka seda, kas tegemist on korduskasutuses oleva müügipakendiga (nt kaasamüüdava toidu pakend) või veo- ja rühmapakendiga (nt puitalused).
Kuidas andmeid esitada?
Ehk nende korduskasutuses olnud pakendite mass, mis läksid katki, ei jõudnud ettevõttesse tagasi vm põhjusel enam korduskasutada ei saa (§ 7 lg 1 p 5).
Andmed tuleb Pakendiregistrisse 2022. aasta kohta esitada hiljemalt 31.03.2023. Juhul kui olete TVO klient, esitate andmed meie aruandeportaali kaudu. Meie edastame info Pakendiregistrisse.
NB! Pakendiseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pidama pakendimaterjali massi üle pidevat arvestust, sealhulgas eraldi korduskasutuspakendi osas ning lg 4 kohaselt tuleb andmed esitada korduskasutuspakendite massi kohta pakendiregistrisse. Antud nõue kehtib ka juhul kui pakendiettevõtja kasutab kauba pakendamiseks renditud korduskasutuspakendeid (Eesti turule lastud kauba pakendamiseks kasutatud kogused tuleb deklareerida pakendiaruandes).