Viisime Eesti ettevõtete seas läbi küsitluse, millest selgus, et 70% ettevõtetest küll sorteerivad prügi, kuid peamiselt tähendas see vanapaberi ja papi-kartongi kogumist olmejäätmetest eraldi. Peamise kitsaskohana, miks ettevõtted teisi jäätmeid liigiti ei sorteeri, toodi välja sobiva kogumislahenduse puudumist ning töötajate leiget huvi selle vastu.
Enamasti peeti sorteerimise all silmas papi ja kartongi sorteerimist (63%) või vanapaberi eraldamist (48%) olmejäätmetest. Veidi enam kui pooled vastanud ettevõtetest (52%) kogusid eraldi pakendijäätmeid ja vaid 33% biojäätmeid. Kontoreid, kus sorteeritakse eraldi nii vanapaber, pakendid kui ka biojäätmed, oli 27,7%.
TVO OÜ juhi Kristiina Dreimanni sõnul saab küsitluse alusel öelda, et kuigi jäätmete sorteerimise harjumus kontorites on alles tekkimas, on näha inimeste ja ettevõtete juhtkondade motivatsiooni sellega senisest enam tegeleda. „Lausa 67% nendest, kes hetkel jäätmeid kontoris ei sorteeri, sooviks seda tegema hakata. Sorteerimisharjumuste juurdumiseks on vaja, et võimalused selleks on loodud kõikjal, kus inimesed viibivad ja jäätmeid tekitavad. Kontorites ollakse suurem osa oma päevast, kui jätame välja praegused eriolukorrast tingitud erisused. Seetõttu oleme oma fookuse lisaks kodumajapidamistele pööranud ka kontorite suunas, et neid töötajate sorteerimisharjumuste edendamisel toetada,“ märkis Dreimann.
Need kontorid, kus jäätmeid ei sorditud, tõid peamiste takistustena välja vajalike kogumisvõimaluste puudumise (67%), sellele ei ole mõelnud 16,4% ja ligi kümnendiku sõnul puudub töötajatel selle vastu huvi. Vaid 34% sorteerivatest kontoritest märkis, et nende ettevõttes sorteerivad kõik töötajad 100%-liselt.
TVO on koostöös Disainpuit OÜ-ga loonud just kontoritele mõeldes stiilse ja mugava kogumislahenduste komplekti laiendades sellega turul pakutavate lahenduste valikut. „Meie lahendusega saab ettevõte kaasa ka töötajate koolituse ning väga selged ja arusaadavad juhendid. Mõistame, et pakendimaailm on ülimalt kirju ning jäätmete liigiti sorteerimisel tekib endiselt küsimusi,“ ütles Dreimann. Küsimusele, kas üldine info jäätmete sorteerimise vajalikkusest ja viisidest on olnud piisav ja kättesaadav, vastas ligi kolmandik, et info on kohati puudulik või segadust tekitav. „See on vajalik teadmine kõikidele süsteemi osapooltele, et muuta sõnumid ja jagatav info arusaadavamaks, et sorteerimine oleks lihtne,“ märkis Dreimann.
Küsitlusest selgus, et enamustes kontorites alustati jäätmete liigiti kogumisega mitte varem kui 5 aastat tagasi, sorteerimise keskkonnasõbralikku mõju ettevõtte kuvandile hinnati aga pigem väheseks. Suurem enamus vastanutest ei kogenud antud jäätmete liigiti sorteerimisele üleminekul mingeid takistusi (58%), lisades, et edu taga on olnud inimeste juba kõrgem teadlikkus ja sisemine motivatsioon ning väga hea sisekommunikatsioon. Ligi 88% küsitlusele vastanutest kinnitasid, et oma kodumajapidamises koguvad nad jäätmeid liigiti.
Kokku osales uuringus 222 ettevõtet üle Eesti, millest 70 protsenti märkisid, et nende kontorites kogutakse jäätmeid liigiti.