„Jäätmete sorteerimise osas on uuringud näidanud, et Eestis pole viimase kümne aastaga olukord kuigi palju paranenud. Siiski, kui Eestis saadetakse uuesti ringlusesse ca kolmandik segaolmejäätmetest, siis tallinlased sorteerivad umbes 47% olmejäätmetest.
See protsent võiks loomulikult kõrgem olla, eriti arvestades, et tallinlastele on loodud mugavad ja soodsad võimalused jäätmeid liigiti panna. Mulle isiklikult tundub, et inimesed enamasti teavad, kuhu miskit visata tohib, aga kahjuks jääb sorteerimine viitsimise või muude vabanduste taha.
Seetõttu on tähtis lastele teadvustada tarbimise vähendamise ning jäätmete sorteerimise olulisust. Kui laps teab juba maast madalast, et igale jäätmeliigile on oma kindel koht, siis ta käsi ei tõuse jäätmeid ühte prügikasti kokku panema. Hetkel tundub, et vanemal põlvkonnal on selles vallas teadmisi vähem. Laste teadlikkuse tõusuga harivad nad edaspidi ka oma vanemaid ja vanavanemaid,“ selgitas Kanarbik.
Veebruari lõpus said sorteerimiskastid esimesed 25 pealinna kooli, tulevikus jätkab linn kindlasti prügiurnide jagamist koolidele ning juba sügisel jõuavad need järgmiste koolideni. Vineerist valmistatud kapikestesse mahub neli prügiurni nelja erinevat liiki jäätmete jaoks – segapakend, biojäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Koos kapikestega saavad koolid ka selged ja värvilised juhendid, mis täpselt millisesse prügiurni liigitub.
