Ruumipuudus on mugav vabandus

Selleks, et saaksime jäätmete liigiti sorteerimisega tekkivatele enamlevinud küsimustele vastused anda ja ümber lükata teemaga seotud müüdid, uurisime Saku valla elanike Facebooki grupis, miks inimesed jäätmeid liigiti ei sorteeri. Enim hääli (103 vastajat) saanud vastuseks kujunes tõdemus, inimestel ei ole kodus piisavalt ruumi erinevate konteinerite jaoks. Samas ei tekita jäätmete liigiti kogumine jäätmeid juurde, mistõttu on tegu pigem mugava vabandusega. Tekkivate jäätmete maht on ikka sama, ka siis, kui need kogutakse eraldi. Jah, see tähendab, et kogumisnõusid ehk kaste/ämbreid/kotte on mitu, ühe asemel kuni 5, aga need võivad olla väiksemad. Iga kord kodust lahkudes saab 1-2 kotti kaasa haarata ja tühjendada sobivasse maja ees asuvasse konteinerisse või viia avalikku konteinerparki. Nii saab kodu hoopis rohkem jäätmevabaks.

Kuluridasid ümber tõstes tuleb kokkuhoid

68 häält ja sellega teisele kohale asetus arvamus, et sorteerimiskastide rent on tasuline ja kui paberi, klaasi, pakendi jaoks on eraldi konteiner, siis teeb see kuu arvestuses suure summa. Keskmiselt moodustavad ühe leibkonna kulud jäätmekäitlusele kuus alla 5 euro, umbes sama palju maksab 2 tassi kohvi tanklas. Pakendid moodustavad ca 60% kodus tekkivatest olmejäätmetest ja need viiakse ära tasuta, nii saab kokku hoida olmejäätmete konteineri tühjendussageduselt või vahetades olemasoleva konteineri väiksema vastu. Nutikalt toimetades ja kuluridu ümber tõstes võivad jäätmekäitluskulud hoopis väheneda. See, et maja hoovis on täna ja ka tulevikus vaja leida rohkem ruumi liigiti kogumise konteineritele, on paratamatus. Jäätmete tekkekohal liigiti sorteerimine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusesse võtu võimalus.

Mis tegelikult põletusse läheb?

41 häält sai arvamus, et jäätmeid ei ole mõtet sorteerida, sest kõik läheb nagunii põletusse. Põletusse ehk energiana ringlusesse läheb suurem osa olmejäätmetest ja see osa pakenditest, millel täna veel taaskasutusväljundit ei ole. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ kaudu kokku kogutud pakendid lähevad Ragn-Sellsi sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse ja seejärel ümbertöötlemisele suunatakse. Tänasel hetkel suudame kogu pakenditest ringlusesse suunata umbes 50 %. Tõesti ei ole täna veel kõikide pakendite jaoks ümbertöötlemise lahendusi, kuid töö selle nimel käib igapäevaselt.

Suurpuhastus koduses jäätmemajanduses

Sarnaselt kevadise suurpuhastusega oma majapidamises tasuks üle vaadata ka kodune jäätmemajandus. Tegemist iga majapidamise jaoks vajaliku teenusega, mille vajadused ja pakutavad võimalused ajas muutuvad. Alustada võiks sellest, et uurida oma seniselt jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on tänased võimalused jäätmeid üle anda – mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, millised on erinevate teenuste kasud, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis kus ja milliseid? Kõik saab aga alguse suhtumisest, et sorteerimine on elustiil, mitte tüütu kohustus.