PAKENDI KOGUSTE ARVESTUS MAALETOOMISE PUHUL
Pakendiaruande koostamiseks tuleb välja selgitada, millised on ettevõtte poolt maaletoodud kaubad ning kuidas need on pakendatud. Regulaarselt maaletoodavate ja enam vähem sarnaselt pakendatud kaupade puhul on lihtsam - kauba ümber olevad pakendid tuleb üks kord ära kaaluda, edaspidi lugeda vaid maaletoodud kaupade koguseid ja korrutada kaaluga.
Kui aga maaletoodavad kaubad on väga erinevad, siis võib abiks olla kauba saatelehtedel olevad andmed - neto- ja brutokaalud. Abiks võivad olla ka tarnijad ise, kellel suure tõenäosusega on täpselt teada kui palju nende poolt müüdud kaupade ümber erinevat pakendit on.
Juhul, kui kogu maaletoodud kaup jääb ettevõttesse ja kasutatakse ettevõtte enda tegevuses, siis tuleks pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda, anda üle jäätmekäitlejale, kes need kaalub ja taaskasutusse suunab. Jäätmete koguste alusel saab koostada ka pakendiaruande. Siinkohal on hästi oluline eristada maaletoodud kaupade pakendijäätmetest Eestist ostetud kaupade pakendijäätmed. Viimased ei ole ettevõtte kohustus ja ei tohi kajastuda ettevõtte pakendiaruandes.
PAKENDI KOGUSTE ARVESTUS PAKENDAMISE PUHUL
Kui ettevõte oma tegevuse käigus pakendab kaupu ja müüb need Eesti turule või kasutab oma tarbeks, peab ettevõtte kasutatud pakendite koguste üle arvestust pidama ja kajastama seda infot pakendiaruandes. Reeglina on ettevõttes teada, kui palju pakendimaterjale kasutatakse toote kohta. Ka siinkohal saab tarnijate abi kasutada ja küsida neilt ostetud tühja pakendi kaalud.
Oluline on siinkohal silmas pidada, et kõik mis pannakse tootele ümber ja mis pole toote lahutamatu osa, on pakend ja selle üle tuleb arvestust pidada.
Kui ettevõte pakendab oma tegevuse käigus kaupu, kuid viib kogu pakendatud kauba või osa sellest Eestist välja, siis antud pakendite koguste üle tuleb samuti arvestust pidada. Neid koguseid ei pea deklareerima ehk pakendiaruandes kajastama, kuid need osa ettevõtte kohustuslikust sisemisest arvestusest.