Kanal: Delfi Majandus
Autor: Andrija Lilleoja
Link originaalloole: http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/andrija-lilleoja-vahem-raisatud-toitu.d?id=63873212
Euroopa Liidu 27 liikmesriigis visatakse aastas prügikasti ligikaudu 89 miljonit tonni kasutuskõlblikku toitu. See on üüratu toidukogus - keskmiselt 179 kg iga inimese kohta. Euroopa Komisjoni andmetel visatakse söögikõlblikku toitu kõige enam ära koduses majapidamises (42%), ent omapoolse panuse annavad ka tootmisettevõtted (39%), toitlustusasutused (14%) ning kauplused (5%).
Selleks, et ära hoida Euroopa Komisjoni poolt prognoositud musta stsenaariumi, mille kohaselt suureneb äravisatava toidu kogus järgneva seitsme aasta vältel veel täiendava 40% võrra, on aeg toidu sorteerimisse hakata tõsisemalt suhtuma.
Alustades vastutavate osapoolte nimekirja lõpust on kõige lihtsam teostada vastutustundlikku toidukäitlemist jaekettidel. 2009. aastal alustas Rimi jaekauplustekett üle-Eestilise toiduabivõrgustiku juurutamist.
Tänaseks on ettevõtmisega liitunud teisedki jaemüüjad, samuti on laienenud tunnustatud heategevusorganisatsioonide koostöövõrgustik nii kohalikes kui ka üle-riigilistes toetuspunktides. Tegu on jaekettide poolt kontrollitud toidutarnesüsteemiga, mille käigus antakse abikeskusele kaupluses mahakandmisele minev toidukaup.
Kusjuures need ei ole pelgalt tooted, mille müügitähtaeg on peagi saabumas, heategevuseks antavate toodete hulka kuuluvad ka defektsete pakenditega tooted. Sel moel, koostöös abikeskustega, ei satu kvaliteetne toidukraam mitte prügikasti, vaid toimetatakse just nende inimesteni, kes seda kõige enam vajavad.
Lisaks toidupangale saab jaekaubandus vähendada äravisatava toidu osakaalu ka oma tegevuse parema regulatsiooniga. Rimis on selleks muudetud prügikäitlemiskorda ning tellimis- ja logistikasüsteem on viidud tsentraalsele juhtimisele.
Avarad võimalused toiduraiskamise vähendamiseks on mõistagi söögikohtadel. Muutuste elluviimise üheks eelduseks on mõttemallide muutus. Et asjad liiguksid soovitud suunas, teen jaemüüjatele ja toitlustusasutustele ettepaneku asutada üheskoos tunnustusmärgistus "Me ei raiska toitu", mis tähistaks efektiivset toidukäitlust ja koostööd toiduabikeskustega puudustkannatavate perede toetuseks. Usun, et taoline märgis loob hea aluse kutsuda uusi ettevõtteid algatusega liituma ja pälvib tunnustuse ka tarbijate poolt.
Parem säilivus ja mõistlik tarbimine
Toiduainete tootmises on Eesti ettevõtted Euroopas ühed efektiivsemad, suuresti tänu kaasaegsele tootmistehnikale ning innovatiivsusele nii toodete kui ka pakendite osas. Hea näide on mitme tootja poolt kasutusele võetud värske toidu taassuletavad pakendid, mis tagavad pikema säilivusaja ja seega väiksemad kaod.
Jõudes tarneahela viimase osapoole – tarbijani – on oluline teadvustada, et kõige suuremad toidu raiskajad oleme me ise oma kodustes majapidamistes. Olukorra analüüsimiseks tuleb esmalt pöörata pilgud külm- ja kuivainetekapi sisu suunas: kas ostetud kaubakogused ja nende tarbimine on mõistlikus suhtes?
Aasta aastalt annab üha paremaid tulemusi kodustes majapidamistes juurduv prügi sorteerimise põhimõte. See on kahtluseta järgmine vajalik samm väiksema toiduraiskamise suunas. Kuhilas prügikastid annavad kodus üsna klaari pildi sellest, mida ja kui palju me igapäevaselt pürgiks toodame.
Kasutuskõlbliku toidukraami äraviskamise asemel kodus, tasuks see kokku koguda ja abivajajateni toimetada. Miks ei võiks see kujuneda sarnaseks tavapäraseks harjumuseks nagu täna on plast- ja klaaspudelite taaskasutussüsteem, pakendi- ja paberijäätmete, patareide, vanade ravimite ning taaskasutusse viidavate rõivaste vastutustundlik käitlemine.
Olgu siinkohal veel rõhutatud, et kõikides Eesti suuremates linnades on olemas abikeskused, kuhu on toiduabi oodatud. Abikeskustest toetust ootavatest inimestest ja peredest pole ca 130 000 võimalust endale igapäevast toitu osta. Lisaks neile on veel ca 230 000 Eesti inimest, kes elab suhtelises vaesuses.
Seega, järgmine kord köögikappide sisu sorteerides tasuks kriitilise pilguga hinnata, kas jõuame selle kõik ise ära tarbida või selle asemel, et aja möödudes kasutuskõlbmatu toidukraam prügikonteinerisse visata, oleks põhjust uurida, ehk jääb kodu lähedusse mõni abikeskus, kus kõlblik toidukraam toob leevendust.
